Saaremaal sündinud ja hiljem Loo alevikus elanud Ülo oli tuntud kui töö- ja spordimees. Sport polnud tema jaoks pelgalt vormis püsimise vahend vaid ka võimalus inimestega suhelda. Tema sporditee sai alguse tõstetreeningutega spordiühingus „Kalev“ koos toonaste Eesti selle ala vägevatega.
Kaitseliiduga liitus Ülo 1990. aastal ja paistis silma aktiivse liikmena Jõelähtme üksuses. Tänuks tehtu eest omistati talle KL eriteenete rist mõõkadega.
Aprillil 1992 lõpetas Ülo Eesti Kaitseväe ohvitserikursused, olles sealt vanim kursuslane. 4. juunil 1992 määrati maleva instruktoriks Jõelähtme, Kuusalu ja Harju-Jaani malevkondadesse. Lipniku auaste omistati Ülole 1. juulil 1993.
Veebruaril 1993 sai ta esimeste hulgas õiguse kanda Harju maleva teenetemärki. 1993. aasta Kaitseliidu aastapäevaks tuli esimene autasu Kaitseliidu ülemalt – Kaitseliidu Teenetemärk.
Aasta alguses määrati Ülo instruktori ameti kõrvalt maleva territoriaalkaitse pealikuks. Samasse aastasse jäi ka koostöö alustamine Soome Reservväelaste Uusimaa piirkonnaga, mille kroonijuveeliks on üle Eesti levinud maa-kaitsepäev. Tänuks tehtu eest sai Ülo eluaegse kutse Uusimaa maakaitsepäevadele.
1995. aasta alguses määrati Ülo Harju maleva staabiülema abiks ja alates 10. veebruarist 1995 sai temast Harju maleva staabiülem kuni 24. augustini 2000, mil lõppes tegevteenistusleping seoses piirvanuse täitumisega. Staabiülemana panustas ta spordi elavdamisse Kaitseliidus. Vana spordimehena tegi ta seda meeleldi ja mehed meenutavad tema innukust tänaseni.
Peale pensionile jäämist oli Ülo endiselt Kaitseliidu jaoks olemas, alati kohal maleva tseremooniaüritustel ja Veteranide mälestamisel Sinimägedes. Aprillis 2003 valis Harju maleva esindajate kogu Ülo Harju maleva auliikmeks.
Tänuks tehtu eest on Ülole annetatud mitmeid teenetemärke Kaitseväe, Kaitseliidu, KL Harju maleva ja Soome Reservväelaste Liidu poolt.
kapten
Ülo Kurgpõld
11. XI 1936 – 4. II 2026