Teksti suurus:
A A A

Sõdurid tutvusid relvadega

18.02.2014
TSOBKkl-i ei pea kartma. See ei ole mingi "mahvi löömise" koht. See pole ligilähedalegi nende treeninglaagritega, mida te USA sõjafilmides näete. Seal ei eksisteeri ei karm distsipliin ega kiusa teid ka halastamatud instruktorid.  Seal ei pea seljakotitäie telliskividega hommikujooksu tegema või midagi taolist. TSOBKkl-iga saavad hakkama ka märksa vähem karmid tüübid. Kuid kui te siiski otsite võimsamat väljakutset, ma olen kindel et küll kuskil ikka leidub ka teile miskit.
Kuid meie alustame siiski millestki lihtsamast, nagu sõduribaasväljaõpe. Kursusele jõudes avastate te eest ühe täitsa meeldiva seltskonna, kes on lisaks varustusele pakkinud kaasa ka rohkelt huumorit. Vahest tundub aga, et see seljakott ja rakmed ongi ainult seda naljasoont täis ning nalja pillutakse kui kuulipildujast kuule. Sest poleks just haruldus või mingi ilmaime, kui avastate ennast seal kõht kõveras naermast. Vähemalt kõhulihased saate tugevaks.

Seekordne etapp algas siis nagu eelminegi - saabumisega. Tegelikult kontrolliti korralikult ka eelmise etapi kohta õpitut. Saime parajalt seda kõike ka läbi arutada ning tutvustati ka uue algava etapi eesmärki.  Seekord siis oli peamiseks teemaks relvaõpe. Kuid sellega alustati alles järgmisel päeval. Enne magamaminekut saime aga paraja portsu Kaitseväe distsipliini ja seaduste kohaseid loenguid maitsta. Ja saime ka auastmeid mõistatada, sest ennem igat söögikorda pidime mõne auastme ära arvama. Kes
ei arvanud sai ergutuseks mõned motiveerivad kätekõverdused, vahel ka mõne köögitoimkonna ülesande.

Seekord, erinevalt esimesest korrast toimus ka hommikuvõimlemine. Midagi väsitavat seal aga küll ei olnud. Teine päev oli peamiselt keskendunud siis automaadi AK-4 ja püstoli USP tundma õppimisele. Seda siis alates relva ohutusest ja lõpetades nende reaalse käsitsemise nagu laskeasendid, lahti võtmine ning kokku panemine. Silma jäi nii mõnigi päästikusse armunud kursuslane, kellel oli raskusi sõrme viimaselt eemal hoidmisega. Aga kus viga näed laita seal tule ja aita! Üldiselt läks päev aga siiski korda ja vahepeal saime ka loenguid hädakaitse ja -seisundi kohta.

Õhtuti mängisime piljardit. Tegelikult on TSOBKkl-i õhtud alati täis ka lõbusat seltskondlikku ajaviitmist ning kella vaatamine tuli tihti alles poole öö paiku meelde. Sellele vaatamata olime ärgates üsna virkas olekus. Viimane päev ehk siis pühapäev anti meile ka nii öelda "tõelised koned" kätte. Siis õpiti juba kuulipildujat MG-3 ja tankitõrje granaadiheitjat Carl Gustav M2-te. Saime teada nende algteadmisi, nägime hunniku õppevideosid ja proovisime ka kätt nende käsitsemisel. Viimasena lasti meil ka igast sidevahendeid kokku ühendada ja juhtmeid üle klassi ristirästi nagu ämblikuvõrku laiali laotada. Ehk teiste sõnadega toimus siis sideõpe koos kõige sinna kuuluvaga.

Ja nii saabus märkamatult viimase päeva õhtu ja kogu sõu saigi selleks korraks läbi. Aeg oli asuda kodu poole. Aga mainiks veel siia juurde, et TSOBKkl-il mingit karmi korda ja instruktori hingust kuklal meil seal ei ole. Nii et kel vähegi jaksu ja kellel ajateenistus läbimata võiks selle tee ikka ette võtta.

Kõike head soovides,
kursuslane Marek Saar.

Side lõpp.