Rävala Malevkond

RÄVALA MALEVKOND




Malevkonna pealik
mjr Avo Aljas
avo.aljaskaitseliit.ee


Malevkonna pealiku abi
Rein Peetrimägi 
rein.peetrimagikaitseliit.ee



MILLEGA ME TEGELEME?

 

Eesti riigikaitse toetub kahele sambale: iseseisev kaitsevõime ja NATO liitlased. Just sellises järjekorras. Nii on see ka NATO lepingus.
 
Artikkel 3 ütleb: „Lepingu eesmärkide paremaks saavutamiseks säilitavad ja arendavad lepinguosalised /…/ oma individuaalset ja kollektiivset võimekust osutada vastupanu relvastatud rünnakule“.
 
Ja alles siis tuleb artikkel 5: „Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitatakse rünnakuna nende kõigi vastu“.
 
Rävala malevkonnas tehaksegi seda, mida NATO lepingu artikkel 3 ütleb: me valmistume kaitsesõjaks, sh harjutame ja korraldame õppusi, et olla valmis osutama vastupanu relvastatud rünnakule.
 
Lisaks hoiame me elus Eesti ajalugu ja meie esivanemate mälestust. Rävala malevkonnal on pikad traditsioonid Eestile oluliste tähtpäevade tähistamisel oma kogukondades. Näiteks paneme me välja auvahtkonna Viimsis perekond Laidoneri mälestusmärgi juures ning viime Võidupühal võidutule pidulikult Viimsis kodukandi aukodanikele ja jaanitulelistele.

 

MIKS MEIE TEGEMISTES KAASA LÜÜA?

 

Eesti on rahvaarvult üks väiksemaid Euroopa riike. Ka pindalalt oleme väiksemate seas. Meil ei ole sõjas ruumi taganemiseks. Eesti edukas kaitsmine eeldab kogu rahva pingutust.
 
Kuid väljaõpetamata võitlejatest ei ole Eesti kaitsmisel kasu. Kui sa tahad Eesti kaitsmisel kaasa lüüa, siis on just praegu õige aeg Kaitseliiduga liituda. Kaitseliit annab oma liikmetele kaasaegse varustuse ja pakub väga heal tasemel sõjalist väljaõpet.
 
Rahuaeg annab võimaluse läbida sõjaline väljaõpe just sulle sobivas tempos ja mahus. Pärast sõdurioskuste kursuse läbimist on sul võimalik leida endale sobiv jätkukursus ja eriala, alates parameedikust ja lõpetades droonijuhiga.
 
Üle saja aasta tagasi panid meie esiisad Kaitseliidule alguse, et kaitsta oma peret ja vara laguneva Vene armee sõdurite eest. President Toomas Hendrik Ilves, kes ise kuulub Sakala malevasse, ütles 2023. aasta lõpus antud intervjuus: „106 aastat tagasi oli eestlane piisavalt arukas ja suutis ette mõelda. Et võib-olla on parem ennast ette valmistada selleks, mis võib tulla. Miks peaksime meie olema rumalamad kui meie esiisad.“

 

LIITU MEIEGA!
 

Ootame liikmeks aktiivseid ja sõbralikke vabatahtlikke, kes on valmis oma aega riigikaitse arendamisse panustama ning seda oma kodukandis Ida-Harjumaal.
 
Liikmeks astumiseks tuleb malevkonda esitada järgmised dokumendid:
 

 
Kaitseliiduga liitumisel eeldatakse ka soovitajate olemasolu. Kui sul ei ole Kaitseliidu liikmetest tuttavaid siis võta meiega ühendust. Lepime kokku kohtumise ning leiame ka vajalikud soovitajad.
 
Lisaks tuleb koos täidetud dokumentidega meile edastada:
 

 
Küsimuste korral soovitame pöörduda malevkonna pealiku major Avo Aljase poole e-posti teel avo.aljaskaitseliit.ee.


 

KUIDAS MEIEGA KONTAKTEERUDA?
 

Kui sul on tekkinud täiendavaid küsimusi, ideid koostöö osas või soovid Rävala malevkonnaga liituda, siis võta meiega ühendust alltoodud kontaktidel.
 
Malevkonna pealik
Major (eru) Avo Aljas
avo.aljaskaitseliit.ee
 
Malevkonna pealiku I abi
Seersant Rein Peetrimägi
rein.peetrimagikaitseliit.ee
 
Malevkonna pealiku II abi
Leitnant (res) Andrus Umboja
andrus.umbojakaitseliit.ee
 
 

 

AJALUGU
 

Rävala Malevkonna ajalugu 1917 – 1925
Rävala malevkond sai alguse 1917. a revolutsiooni alguses. Kui Eestimaad ähvardas sõjaoht ja Vene lagunenud väeosad asusid tarvitama vägivalda Eesti rahva vara ja elude kallal, siis sai Rävala meestele selgeks, et peab organiseeruma salkadesse. Peab haarama relva, et kaitsta oma talusid, külasid ja valdasid peale I Maailmasõja laiali paisatud Vene röövjõukude vastu. Kaitseliidust kujunes ainukene tõsiselt võetav relvastatud jõud Eestimaal. Põhiülesandeks sai nõrga miilitsa kõrval raudteesildade ja riigi varade valvamine ning korra tagamine valdades. Kõige tähtsamaks kaitseliidu ülesandeks sai tulevase sõjaväe reservi ettevalmistamine, kust mobilisatsiooni korras tulid juba välja õppinud mehed. Kaitseliit oli ka Eesti Vabadussõja ajal kõige suurem sõjaline organisatsioon. Vabadussõja lõppedes hakkas sõjaaegne tugev Kaitseliidu organisatsioon lagunema. Isamaaliselt meelestatud kodanikud tahtsid Kaitseliidu organisatsiooni säilitada ning kujundasid Kaitseliidu asemele kütirühmad ja spordisalgad. Neile jäid relvad kätte. Kütirühmad tegutsesid kuni Kaitseliidu ellukutsumiseni 1924, mil põrandaalused kommunistid muutusid ähvardavaks ja ohtlikuks jõuks. Harjumaa mehed hakkasid tasapisi organiseeruma. Kahtlastelt kodanikelt korjati relvad ära ja anti kindlamate meeste kätte. Nii moodustati üksikuid jaoskondi, mille tõttu kommunistide roimarliku kallaletungi puhul 1. detsembril ei olnud mehed päris ettevalmistamata.
Nii sai 1. detsember Kaitseliidu uueks sünnipäevaks. Ta organiseerus kiiresti ja kavakindlalt. 1 jaanuarist 1925 eraldati Harju kaitseliit Tallinna kaitseliidust. Harju malev asus iseseisva arengu teele.

---

Rävala malevkonna taassünd 1925 – 1940
Vabariigi Valitsuse poolt pandi 2. veebruaril 1925 kehtima uus Kaitseliidu põhikiri, mis fikseeris täpsed Kaitseliidu allüksuse nimetused. Suurem üksus, nagu Kaitseliidu ringkond, nimetati malevaks ja senised jaoskonnad malevkondadeks. Üks malevkondadest oli Linnaümbruse ehk tänane Rävala malevkond. Tähtsaim ala, millele pöörati suuremat tähelepanu, oli meeste väljaõpe. Vabadussõja aegadest olid vanad sõjateaduslikud oskused meestel ununenud. Oli vaja uut õppekaadrit. See aga tuli alles luua ja selle töö tähe all möödusidki esimesed malevkonna aastad. Kaitseliit on vormiliselt sõjaline, kuid sisuliselt seltskondlik organisatsioon. Ta ei saa areneda puhtalt kaitseväelisel printsiibil.
5. aprill 1925 kuulus Saulepa juhitavasse malevkonda 14 iseseisvat malevkonna üksust: staabikompanii, Harku kompanii, Saue kompanii, Saku kompanii, Nabala kompanii, Rae kompanii, Nehatu kompanii, Viimsi kompanii, Saku üksikrühm, Pääsküla - ja Tänassilma üksikrühm, Kurna üksikrühm, Mõigu üksikrühm, Vaida üksikrühm ja Prangli meri üksikrühm. Oli veel olemas Kuusalu kompanii Muugamäe juhtimisel, millesse kuulusid 8 eraldiseisvat üksust: Jõelähtme kompanii, Anija kompanii, Kodasoo kompanii, Kiiu kompanii, Kolga kompanii, Kõnnu kompanii, Raasiku kompanii ja Loksa üksik mererühm.
Kaitseliidu Harju maleva taastamine algas 1990. a kevadtalvel. Harjumaal oli ideede eestvedajaks Kalev Ots, kes asus kaitseliidu taasloomist propageerima.

---

Malevkonna taastamine
Kaitseliidu Harju malev taastati 1990. a Keilas. Üritusel osales 56 esindajat Keila, Nõmme, Juuru, Rapla, Jõelähtme ja Tallinna üksustest.

Seejärel algas laialdane Kaitseliidu üksuste moodustamine Harjumaal.

Esimesest aastast peale sai pealikuks vanemveebel Andres Lepik. 
1998-2007 juhtis malevkonda nooremseersant Teet Sädekivi. 
2007-2010 juhtis malevkonda vanemveebel Toomas Treiman. 
2011-2016 juhtis malevkonda lipnik Lauri Lasimer, malevkonna pealiku abi oli Rein Peetrimägi.
2017. aastast juhib malevkonda major Avo Aljas, kellel on abiks aktiivne kaitseliitlane, malevkonna pealiku abi Rein Peetrimägi.