Teksti suurus:
A A A

IN MEMORIAM: ANTS LÄTTI 23.12.1926-31.03.2020

19.05.2020
Antsu noorusaeg langes kokku Eesti lähiajaloo ühe rängima perioodiga. Kaks diktaatorit taplesid. Eesti meestel tuli teha valik (kui see üldse võimalik oli), kelle poolt olla, metsa või Soome. Pärast punaste väljalöömist loodi Omakaitse. Antsust sai Omakaitse liige. Aastal 1943 Antsul Soome mineku katse ebaõnnestus. Kui Jüri Uluots kutsus Eesti mehi kodumaad kaitsma liitus Ants 20 diviisi tagavararügemendiga. Sõda oli lõpukorral, Vene tankid juba Tallinnas. Saksamaale saatmise asemel otsustas ta mõne oma sõbraga minna Sinimägedele, kuid jõuti ainult Keilani, kus ühineti Pitka poistega ja mindi käsirelvadega Vene tankide vastu. 
See oli viimane Pitkapoiste lahing. Antsul õnnestus isa tallu tagasi tulla, sõda oli lõppenud ja pikk okupatsiooniaeg alanud. Aastal 1944 tuli mobilisatsioonikäsk. Järgnes valve Maardu fosvoriidivabrikus ja teenistus miilitsas. Aastal 1946 õnnestus pääseda õppima Moskva Teaatriinstituuti, üheks põhjuseks, pääseda arreteerimisohust Eestis. Kui Ants aastal 1949 kolme õpingukaaslasega püüdis saata sõnumi küüditamisest Eestis vabasse maailma, järgnes arreteerimine ja pool aastat ülekuulamisi ja peksu. Spioonisüüdistusest ja mahalaskmisest õnnestus pääseda, jäi riigireetmine ja 10 aastat GULAGi. Elujõulisest mehest jäi järgi inimvare. Imekombel õnnestus saada kontakt isaga, toidupakid kodust aitasid tal ellu jääda. Pärast Stalini surma järgnes amnestia, 1955 aastal oli Ants taas kodus. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Antsust Kaitseliidu liige ja vaatamata oma soliidsele vanusele oli ta aktiivne KL tegemistes kaasa lööma. Antsu eluaegseks hobiks oli jahipidamine. Ants Lätti on näide sellest, et ka pika okupatsiooniaja sai üle elada vastuollu minemata oma südametunnistusega ning reetmata isamaad.
                                                           Rävala malevkonna Jõelähtme RA rühm